Marju Kõivupuu

Minn Wikipedija, l-enċiklopedija l-ħielsa
Marju Kõivupuu
Ħajja
Twelid 14 Novembru 1960 (63 sena)
Nazzjonalità Estonja
Okkupazzjoni
Okkupazzjoni folklorista
Impjegaturi Tallinn University (en) Translate
Premjijiet

Marju Kõivupuu (twieldet 14 ta' Novembru 1960) hija filologa, storika kulturali, kittieba, u folklorista Estonjana. Fl-2013, ġiet imsemmija "ċittadin tas-sena".[1][2]

Ħajjitha[immodifika | immodifika s-sors]

Marju Kõivupuu twieldet fil-villaġġ ta' Saru-Mäepõru fil-Kontea ta' Võru. Titkellem bil-lingwa Võru b'mod sew. Fl-1986, iggradwat mill-Università ta' Tartu bħala filologista Estonjana. Mill-1990 sal-1993, studjat fl-Università ta' Tartu, u mill-1995 sal-1999 għamlet parti mill-kors dottorali ta' Università Estonjan tax-Xjenzi tal-Ħajja. Fl-2002, Marju Kõivupuu iddefendiet it-teżi dottorali tagħha dwar id-drawwiet tal-funerali fi Võrumaa .

Fl-2017, kienet riċerkatriċi anzjana fl-Università ta' Tallinn, fl-Institut tal-Istudji Umanistiċi, Ċentru għall-Pajsaġġ u l-Kultura. Aktard tard, laħqet professur assoċjata mill-2007 sal-2017 fl-Università ta' Tallinn, fl-Istitut Umanitarju Estonjan.[1][3] Kienet riċerkatriċi anzjana mill-2005 sal-2007 fl-University ta' Tartu.

Hija riċerkatriċi anzjana fiċ-Ċentru tal-Pajsaġġ u l-Kultura fl-Istitut tal-Istudji Umanistiċi, l-Università ta' Tallinn. Minbarra li tagħti lezzjonijiet lecturing, hija involuta ukoll fir-riċerka u fil-gwida.[4] Hija president tal-Kunsill tas-Siti Sagri Naturali fil-Bord għall-Ħarsien tal-Patrimonju.[5]

Xogħolijiet Magħżula[immodifika | immodifika s-sors]

  • 2009 – Hinged puhkavad puudes
  • 2011 – 101 Eesti pühapaika
  • 2013 – Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade Eesti rahvameditsiini
  • 2015 – Eestlase eluring
  • 2017 – Estonian Heritage (ippubblikat bl-Ingliż, miktub flimkien ma' Riin Alatalu)
  • 2017 – Loomad eestlaste elus ja folklooris[6]
  • 2018 – Pärimusaabits lastele ja suurtele
  • 2022 – Eesti mütoloogia algajale[7]

Referenzi[immodifika | immodifika s-sors]

  1. ^ a b "Folklorist Marju Kõivupuu Named Citizen of the Year". ERR (bl-Ingliż). 2013-11-29. Miġbur 2023-03-27.
  2. ^ "Marju Koivupuu from TU Estonian Institute of Humanities named Citizen of the Year". The Baltic Course | Baltic States news & analytics (bl-Ingliż). Miġbur 2023-03-27.
  3. ^ "28.11.10225 (2012) Friend of the Year of Sacred Groves in Estonia is Marju Kõivupuu". www.maavald.ee (bl-Ingliż). Miġbur 2023-03-27.
  4. ^ "Marju Kõivupuu". Tallinn University (bl-Ingliż). 2020-03-06. Miġbur 2023-03-27.
  5. ^ "Marju Kõivupuu ristipuudest: osale ühiskonnast on loodus pelgalt ressurss, mida tuleb tarbida, teiste jaoks aga mitmekihiline väärtus". Inimene ja loodus (bl-Estonjan). 2018-10-05. Miġbur 2023-03-27.
  6. ^ "LOOMAD EESTLASTE ELUS JA FOLKLOORIS, Marju kõivupuu". Lenormand.ee (bl-Estonjan). Miġbur 2023-03-27.
  7. ^ Merivoo-Parro, Maarja (2023-02-07). "Marju Kõivupuu raamatus "Eesti mütoloogia algajale" käivad läbi nii ürgkratid, nõiad kui umbluu". ERR (bl-Estonjan). Miġbur 2023-03-27.